Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on levinud kognitiivne ja käitumuslik seisund, mis mõjutab paljusid lapsi ja täiskasvanuid. Seda iseloomustab püsiv tähelepanuhäire ja sageli ka impulsiivne ja hüperaktiivne käitumine. Eelnevad põhjustavad sageli käitumisprobleeme, mis võivad takistada toimetulekut koolis ja häirida sotsiaalset arengut ning eakaaslastega suhtlemist.
Umbes 60% lapsepõlves diagnoositud ATH-ga inimestel jätkub ATH ka täiskasvanueas ning mõjutab nende igapäevast toimetulekut.
ATH põhisümptomid
- Raskused keskendumisega igapäevastele rutiinsetele tegevustele (kodutööd, majapidamistööd, raamatu lugemine jms)
- Pidev asjade edasilükkamine
- Puudulik organiseerimisvõime (nt segamini tuba, pidev hilinemine, asjade unustamine)
- Sisemine rahutuse tunne/ pidev kiirustamine
- Järjepidevus ja püsivus on suureks väljakutseks
- Halb impulsi kontroll (läbimõtlematu asjade ütlemine või tegutsemine)
Ravimata või juhtimata ATH võib negatiivselt mõjutada erinevaid eluvaldkondi: suhted tööl ja eraelus, karjääri ja akadeemilist edu. Uuringud näitavad, et nooremad lapsed, kel on diagnoositud ATH, esineb raskusi emotsioonide (eriti viha) reguleerimisega, mis omakorda põhjustab konflikte eakaaslastega ning mõjutab sotsiaalset arengut. 2016. aasta uuringu (JAMA Psychiatry) kohaselt, on ATH-ga täiskasvanutel oluliselt raskem igapäevaelus toime tulla kõrgema ärevuse taseme ja erinevate sõltuvuste (ebaseaduslikest uimastitest) tõttu.
Kui kahtlustad, et sul võib olla ATH, konsulteeri arstiga – ära diagnoosi end ise!
Mis võimendab ja/või soodustab ATH-d?
- Vähene füüsiline aktiivsus
- Video- ja arvutimängude liigne mängimine
- Ületöödeldud, kunstlike värvaineid ja sünteetilisi säilitusaineid täis toidud
- Kokkupuude keskkonnamürkidega (st toidus sisalduvate pestitsiididega)
Dr Daniel Amen on avastanud 7 erinevat ATH tüüpi. Allpool on välja toodud, milliste väljakutsetega iga ATH tüüp silmitsi seisab.
Tüüp 1 – Klassikaline ATH
See esimene ATH tüüp on tavaliselt varajases elus ilmne. Beebina kipuvad nad olema koolikulised, aktiivsed ja rahutud. Lapsena on nad rahutud, lärmakad, jutukad, impulsiivsed ja nõudlikud.
Nende hüperaktiivsus ja konfliktne käitumine tõmbab tavaliselt kõigi tähelepanu. Klassikalist ATH-d nimetatakse sageli ATH-ks, rõhutades hüperaktiivse käitumise joont, kuid paljud ATH tüübid ei ole hüperaktiivsed.
1 tüüpi ATH laste vanemad on tihti väsinud, ülekoormatud ja mures oma pidevalt liikuvate ja raskesti kontrollitavate laste käitumise pärast. Klassikalist ATH-d esineb sagedamini poistel. Täiskasvanuna on selle tüübi ATH-ga inimestel palju energiat ja head eeldused füüsilisele tegevusele, mitte istuvale eluviisile.
Tüüp 2 – Tähelepanematu ATH
Tähelepanematu ATH on teine kõige levinum ATH tüüp. Selle tüübiga inimesed on tavaliselt vaiksed, introvertsed ja tunduvad palju unistavat. Neid võidakse pidada motiveerimatuks, aeglaseks või laisaks. Tähelepanematu ATH on levinud, kuid jääb sageli märkamatuks, kuna selle tüübiga lastel on vähem käitumisprobleeme. Nad ei tõmba endale negatiivset tähelepanu nagu klassikalise ATH-ga lapsed.
Tähelepanematu ATH on suurepärane näide sellest, miks üldine termin ATH ei sobi kõikidele ATH tüüpidele. Kui kliinikud ja vanemad otsivad ainult hüperaktiivsuse märke, siis need, kellel seda joont tavaliselt pole, võivad jääda ravita ja elada elu allpool oma tõelist potentsiaali.
Tüüp 3 – Ülekeskendunud ATH
Vajaduspõhiseks keskendumiseks on vajalik võimekus tähelepanu hõlpsasti suunata. Ülekeskendunud ATH-ga inimestel esineb raskusi tähelepanu suunamisega; nad võivad olla hüperkeskendunud teatud asjadele, samal ajal kõike muud ignoreerides.
Selle ATH tüübiga inimesed kipuvad jääma negatiivsetesse mõtte- ja käitumismustritesse kinni. Kolmas ATH tüüp on levinud erinevate meelemürkide kuritarvitajate seas ning alkohoolikute lastel ja ka lastelastel.
Tüüp 4 – Oimusagara ATH
Selle ATH tüübi puhul ilmnevad tüüpilised ATH tunnused, kuid lisaks ka probleemid, mis on seotud oimusagaraga. See võib hõlmata õppimisraskusi, mäluhäireid, meeleolu kõikumist, agressiivsust, vihapurskeid ja mõnikord isegi vägivalda. See ATH vorm on tavaline inimestel, kes on saanud tugeva peatrauma.
Tüüp 5 – Limbilise süsteemi ATH
Selle tüübi puhul on eesmine ajukoor keskendumisel alaaktiivne, samas kui sügav limbiline piirkond – mis määrab teie emotsionaalse tooni ja kontrollib, emotsionaalset baasolekut (kui õnnelik või kurb sa oled) – on üleaktiivne. Sügava limbilise piirkonna üleaktiivsus on sageli seotud negatiivse meeleoluga.
Tüüp 6 – Tulerõnga ATH
Tulerõnga ATH puhul on aju üldine aktiivsus kõrge, mis erineb märgatavalt teistest seitsmest ATH tüübist. SPECT-uuringul nähtuna ilmneb aju ümber hüperaktiivsuse rõngas, mistõttu nimetatakse seda “Tulerõnga” ATH-iks.
Selle tüübiga inimestel on raskusi oma aju “välja lülitamisega” ja nad tunnevad end sageli mõtetest ja emotsioonidest ülekoormatuna. See tüüp võib stimulantidega ravimisel muutuda palju hullemaks.
Tüüp 7 – Ärevusega ATH
Ärevusega ATH puhul on eesmise ajukoore aktiivsus madal, samal ajal kui basaalganglionid – mis määravad keha “tühikäigu kiiruse” – on üleaktiivsed. Ärevuse tõttu võivad selle tüübiga inimeste ATH sümptomid olla võimendatud. Ärevusega ATH ravi hõlmab sageli nii aju rahustamist kui ka stimuleerimist.
Iga seitsme ATH tüübi jaoks on vajalik erinev lähenemine. See, mis töötab ühe ATH-ga inimese jaoks, ei pruugi teise jaoks sobida – või isegi sümptomeid halvendada! Oluline on mõista, et mõned ATH sümptomid võivad kattuda teiste vaimse tervise seisunditega, mistõttu iga tüübi põhjus ja sobiv ravi võivad olla täiesti erinevad.
Kui soovid määrata oma ajutüübi (mitte ATH tüüpi), saad seda teha SIIN
Kui arvate, et teil või teie lähedasel võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), siis konsulteerige kindlasti tervishoiuspetsialisti või arstiga.
Artikli sisu on kirjutatud informatiivsel eesmärgil ja ei asenda arsti või tervishoiutöötaja nõuandeid. Sisu ei ole mõeldud haiguste diagnoosimiseks, ravimiseks ega ennetamiseks. Soovitame alati konsulteerida oma raviarstiga.
Koged aju-udu? Loe põhjustest siit!