Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on levinud kognitiivne ja käitumuslik seisund, mis mõjutab paljusid lapsi ja täiskasvanuid.
ATH ja Lapsed
ATH on üks levinumaid lapse arenguga seonduvaid väljakutseid. Seda iseloomustab püsiv tähelepanuhäire ja sageli ka impulsiivne ja hüperaktiivne käitumine.
Eelnevad põhjustavad sageli käitumisprobleeme, mis võivad takistada toimetulekut koolis ja häirida sotsiaalset arengut ning eakaaslastega suhtlemist. Kuigi ATH juhtumite arv on maailmas kasvav, on see siiski tänapäeval üks kõige vähem mõistetud ja valesti ravitud kognitiivseid ja käitumuslikke seisundeid.
ATH ja täiskasvanud
Paljudel juhtudel ei lõppe seisund lapsepõlves ja võib jääda täiskasvanutel tähelepanuta. Umbes 60% lapsepõlves diagnoositud ATH-ga inimestel jätkub ATH ka täiskasvanueas ning mõjutavad nende igapäevast toimetulekut.
Mis võimendab ja/või soodustab ATH-d?
- Vähene füüsiline aktiivsus
- Video- ja arvutimängude liigne mängimine
- Ületöödeldud, kunstlike värvaineid ja sünteetilisi säilitusaineid täis toidud
- Kokkupuude keskkonnamürkidega (st toidus sisalduvate pestitsiididega)
ATH elukestev mõju
Ravimata või juhitmata ATH võib negatiivselt mõjutada erinevaid eluvaldkondi: suhted nii tööl kui eraelus, karjäär ja akadeemiline edu. Uuringud näitavad, et nooremad lapsed, kellel on diagnoositud ATH, esineb raskusi emotsioonide, eriti viha, reguleerimisega, mis omakorda põhjustab konflikte eakaaslastega ning mõjutab lapse sotsiaalset arengut.
2016. aasta uuring, mis avaldati ajakirjas JAMA Psychiatry, märkis, et ATH-ga täiskasvanutel võib olla raskem igapäevaelus toime tulla, neil on kõrgem ärevuse tase ja suurem sõltuvus ebaseaduslikest uimastitest.
Mõned ATH põhisümptomid
- Raske keskenduda pikemalt igapäevastele rutiinsetele tegevustele (kodutööd, majapidamistööd, raamatu lugemine vms)
- Asjade pidev edasilükkamine
- Probleemid asjade organiseerimisega (näiteks segamini tuba, pidev hilinemine jne)
- Pidev kiirustamine ja/või sisemine rahutuse tunne
- Asjade unustamine
- Keeruline olla järjepidev ja püsiv
- Halb impulsskontroll (asjade ütlemine või tegemine enne läbimõtlemist)
Kui kahtlustad, et sul võib olla ATH, konsulteeri arstiga – ära diagnoosi end ise!
7 tüüpi ATH-d
Kasutades läbimurdelisi diagnostilisi tehnikaid, on dr Daniel Amen avastanud, et on olemas 7 erinevat tüüpi ATH-d. Tutvustan teile neid seitset erinevat tüüpi, et aidata mõista, kui erinevad on väljakutsed mis iga ATH tüübiga kaasnevad.
Tüüp 1 – Klassikaline ATH
See esimene ATH tüüp on tavaliselt varajases elus ilmne. Beebina kipuvad nad olema koolikulised, aktiivsed ja rahutud. Lapsena on nad rahutud, lärmakad, jutukad, impulsiivsed ja nõudlikud.
Nende hüperaktiivsus ja konfliktne käitumine tõmbab tavaliselt kõigi tähelepanu. Klassikalist ATH-d nimetatakse sageli ATH-ks, rõhutades hüperaktiivse käitumise joont, kuid paljud ATH tüübid ei ole hüperaktiivsed.
1 tüüpi ATH laste vanemad on tihti väsinud, ülekoormatud ja mures oma pidevalt liikuvate ja raskesti kontrollitavate laste käitumise pärast. Klassikalist ATH-d esineb sagedamini poistel. Täiskasvanuna on selle tüübi ATH-ga inimestel palju energiat ja head eeldused füüsilisele tegevusele, mitte istuvale eluviisile.
Tüüp 2 – Tähelepanematu ATH
Tähelepanematu ATH on teine kõige levinum ATH tüüp. Selle tüübiga inimesed on tavaliselt vaiksed, introvertsed ja tunduvad palju unistavat. Neid võidakse pidada motiveerimatuks, aeglaseks või laisaks. Tähelepanematu ATH on levinud, kuid jääb sageli märkamatuks, kuna selle tüübiga lastel on vähem käitumisprobleeme. Nad ei tõmba endale negatiivset tähelepanu nagu klassikalise ATH-ga lapsed.
Tähelepanematu ATH on suurepärane näide sellest, miks üldine termin ATH ei sobi kõikidele ATH tüüpidele. Kui kliinikud ja vanemad otsivad ainult hüperaktiivsuse märke, siis need, kellel seda joont tavaliselt pole, võivad jääda ravita ja elada elu allpool oma tõelist potentsiaali.
Tüüp 3 – Ülekeskendunud ATH
Vajaduspõhiseks keskendumiseks on vajalik võimekus tähelepanu hõlpsasti suunata. Ülekeskendunud ATH-ga inimestel esineb raskusi tähelepanu suunamisega; nad võivad olla hüperkeskendunud teatud asjadele, samal ajal kõike muud ignoreerides.
Selle ATH tüübiga inimesed kipuvad jääma negatiivsetesse mõtte- ja käitumismustritesse kinni. Kolmas ATH tüüp on levinud erinevate meelemürkide kuritarvitajate seas ning alkohoolikute lastel ja ka lastelastel.
Tüüp 4 – Oimusagara ATH
Selle ATH tüübi puhul ilmnevad tüüpilised ATH tunnused, kuid lisaks ka probleemid, mis on seotud oimusagaraga. See võib hõlmata õppimisraskusi, mäluhäireid, meeleolu kõikumist, agressiivsust, vihapurskeid ja mõnikord isegi vägivalda. See ATH vorm on tavaline inimestel, kes on saanud tugeva peatrauma.
Tüüp 5 – Limbilise süsteemi ATH
Selle tüübi puhul on eesmine ajukoor keskendumisel alaaktiivne, samas kui sügav limbiline piirkond – mis määrab teie emotsionaalse tooni ja kontrollib, emotsionaalset baasolekut (kui õnnelik või kurb sa oled) – on üleaktiivne. Sügava limbilise piirkonna üleaktiivsus on sageli seotud negatiivse meeleoluga.
Tüüp 6 – Tulerõnga ATH
Tulerõnga ATH puhul on aju üldine aktiivsus kõrge, mis erineb märgatavalt teistest seitsmest ATH tüübist. SPECT-uuringul nähtuna ilmneb aju ümber hüperaktiivsuse rõngas, mistõttu nimetatakse seda “Tulerõnga” ATH-iks.
Selle tüübiga inimestel on raskusi oma aju “välja lülitamisega” ja nad tunnevad end sageli mõtetest ja emotsioonidest ülekoormatuna. See tüüp võib stimulantidega ravimisel muutuda palju hullemaks.
Tüüp 7 – Ärevusega ATH
Ärevusega ATH puhul on eesmise ajukoore aktiivsus madal, samal ajal kui basaalganglionid – mis määravad keha “tühikäigu kiiruse” – on üleaktiivsed. Ärevuse tõttu võivad selle tüübiga inimeste ATH sümptomid olla võimendatud. Ärevusega ATH ravi hõlmab sageli nii aju rahustamist kui ka stimuleerimist.
__________________________________________________________________
Oluline on mõista, et mõned ATH sümptomid kattuvad teiste vaimse tervise seisundite omadega ja seetõttu võib iga tüübi põhjus ja sobiv ravi olla täiesti erinev.
Nagu paljud teised vaimse tervise seisundid, ei ole ka ATH lihtne ega ühtne diagnoos ja ravi ei tohiks olla üks-ühele lahendus. Iga seitsme ATH tüübi jaoks on vaja erinevat lähenemist. See, mis töötab ühe ATH-ga inimese jaoks, ei pruugi teise jaoks sobida – või võib isegi sümptomeid halvendada!
Kui arvate, et teil või teie lähedasel võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), siis konsulteerige kindlasti tervishoiuspetsialisti või arstiga.
Artikli sisu on kirjutatud informatiivsel eesmärgil ja ei asenda arsti või tervishoiutöötaja nõuandeid. Sisu ei ole mõeldud haiguste diagnoosimiseks, raviks, ravimiseks ega ennetamiseks. Soovitame alati konsulteerida oma raviarstiga.
__________________________________________________________________
NB! Kui soovid määrata oma ajutüübi (mitte ATH tüüpi), saad seda teha SIIN
Koged aju-udu? Loe põhjustest siit!